Anneristo's travel blogs:
|
|
  | |  |
Telavi
Entry 3 of 8 | show all | print this entry |
Ärkamine rämeda pohmariga. Kogu sisikond tahab "maailma näha" J Hommikune söök lihtsalt ei läinud sisse. Edasi pakiti meid bussi ja algas kannatusterada. Kõigepealt külastasime kloostrit. Väike ja kergelt ajahamba poolt puretud ehitis. Siis sõitsime mööda mägiteid ca pool tundi ja külastasime kloostrit. Sees keerab, päike peaaegu seniidis... Edasi bussi jälle pooltundi sõitu ja taas pöörab buss järjekordse kloostri õue. Oi raisk... ei julge püsti tõusta, äkki... Nii ma magasingi bussis maha "järjekordse kultuuriime". Võin öelda, et mul oli ka mõningaid aatekaaslasi J Lõunasöök alustas mu taastusprotsessi ja kontserdieelses proovis olin juba inimese näoga. Kontsert suunati kohalikust draamateatrist sujuvalt üle mingisugusesse alternatiivsaali, mis seisis püsti vaid tahtejõul. Kontsert möödus mõnusa auru all ja õige pohmar oleks pidanud olema alles peale kontserti. Õnneks sain jaole ja lükkasin veiniga selle edasi ;) Kontserdil juhtus üks õnnelik õnnetus. Laes olid "kaunistuseks" kiviplaadid, mille mõõdud ca 30x30cm ja paksus ca 2cm. Selliseid peaks panema kõnniteele, mitte lakke. Ühe serenaadi kõige vaiksema koha ajal vaatan, et dirigent tõmbub kössi ja järgmisel hetkel käis hirmus pauk. Tuli välja, et üks laeplaat oli otsustanud laest lahti lasta ja alla kukkuda. Õnneks see ainult riivas tagumise rea lauluvenda... Edasi oli meil rahvuslik õhtu kohaliku külakurnaja juures. Kogu meeskoorile oli laud kaetud peremehe garaazis ja külalistena olid veel sugulased ning kohalik rahvamuusika vokaalkvartett. Kohaliku kombe kohaselt määrati koheselt toostihüüdja, kes oli kohalik noor mees. Tava nõuab, et tõstes toosti, naiste, perekonna või riigi auks, tuleb klaas juua põhjani. Joogiks oli kohalik viinamarjavein, mida serveeriti suurtes morsikannudes ja "pokaalideks" olid 150g teeklaasid (mäletate küll veneaegadest!). Vanad olid toosti tõstmisel päris agarad ja tempo tõsteti kohe alguses üles. Vahepeal laulis kvartett ja meeskoor vaheldumisi. Kvarteti lauljatel olid ikka erilised "torud", hääl oli väga võimas! Gruusia kööki iseloomustab "käikude" rohkus. Õhtu jooksul oli vähemalt 5 käiku. Ja kogu aeg paiskas midagi uudset peale. Kui eestlastel on kujutelm, et seal on elavad "lihasööjad", siis eksitakse. Üldiselt on toit taimne, kuna liha on kallis. Restosse minnes arvestage samuti, et liharoog tähendab küllaltki väikest portsu. Õhtu oli pikk ja hotelli purjetasime umbes südaöö paiku. Magama.
|
|
If you like this entry, search for other entries by anneristo, from Georgia or try a new search. |
| |
Back to Entry - Back to Home
|