Anneristo's travel blogs:
|
|
  | |  |
Aucklandis sai surfata
Entry 25 of 38 | show all | print this entry |
|
Risto:
Minu elus oli esimest ja tõenäoliselt ka viimast korda 29. veeb. kaks korda. Esimene sai mööda saadetud Aucklandis ja teine Samoal. Kokku teeb see veebruaris 30 päeva! J Tõsi 8. veeb jäi sarnaselt vahele. Ärkasime Aucklandis tavapäraselt kell 9 ja sõitsime välja ca 11. Saime teada, et Mission Bay ja selle rand on hea koht hommikusöögiks. Rand oli suht risune, ilm vahelduva pilvisusega ja väga palju inimesi rannas polnud, aga seal oli surfirent, mida ma olin juba reisi algusest peale igatsenud. Kuna tuult oli vähe ja rentija ennustas peale lõunat tuule tõusu, siis läksime hommikusöögile ja linnapeale. Hommikusöök mingis belgia pubis polnud suurem asi. Edasi sõitsime Sky Towerit külastama. See on 324m kõrge torn ja kohvikute kompleks 200m peal. Pilt Aucklandile oli torni külastamist väärt. Lisaks pakuti erinevaid extreem-teenuseid. Oli võimalik teha kohvikule väljast poolt tiir peale. Selleks said rakmed ja sind kinnitati ohutustrossi külge. Nii seal ringiratast käidi. Teine ja tõeliselt rets oli poolvabalangemine. 200m kõrguselt lasti sind trossi otsas alla. Vahepeal oli hetkeks peatus vaateplatvormi tasandil ja edasi kadus ekstremist alla jalami suunas. Kiiruseks lubati 80 km/h. Meil jäid need hullused tegemata ja piisas teiste vaatamisest.
Edasi viisin teised Broadway'le shoppama ja ise surfama. See oli täpselt sama koht kus ma 10 aastat tagasi purjelauaga sõitsin. Nüüd oli lihtsalt rohkem tuult. Tuli välja, et keegi oli juba 7,3 purjele käpa peale pannud. Minu õnneks oli ta suht äpu ja valinud liiga väikse laua, mis kuidagi glissi ei läinud. Parvetasin oma laua ja 5,3 purjega, kuni teine sell tüdines ja maha tuli. Suure purjega oli kohe teine tegu. Tund aega triibutamist oli see, mida minu hing oli juba ammu ihaldanud. Tagasiteel Broadway'le nägin American Cup'i jahte võidu kihutamas. Nimelt korraldatakse iga päev kahevõistlus huvilistele, kes tahavad osta pileti meeskonda. Teistega kohtudes selgus, et nad ei olnud aega raisanud ja kõigil oli midagi näpus. Siiski, Gerlil oli seljataga üsna unetu öö - ilmselt liiga palju päikest merel - ja see sama kehva tunne jälitas teda veel kuni õhtuni. Tema shopping oli oluliselt tagasihoidlikum, kui arvata võiks J
Lennujaama jõudsime üsna täpselt, jõudsime natuke kingipoodides ringi vaadata ning siis oligi aeg lennukisse istuda. Lennukis aga lasti meid peaaegu tund aega lihtsalt passida - midagi oli lennukil viga, mida kontrolliti ning piloot vabandas ette ja taha ning eelkõige sellepärast, et Uus-Meremaa seadused ei luba sellistel puhkudel lennuki baari avada. Lõpuks saime lubatust tsipa kiiremini siiski õhku ja meid ootas ees järgmine sihtpunkt meie pikal seiklusel - Samoa. More thumbnails ...
|
|
If you like this entry, search for other entries by anneristo, from New Zealand or try a new search. |
| |
Back to Entry - Back to Home
|
1 vote 
