Milford Sound

Selle hommiku äratus oli tõeliselt vara - juba 5:30. Et Uus-Meremaal on õhtud valgemad, on ka meie ülevaloleku aeg pikenenud ja loomulikult on seda raskem hommikuti ärgata. Igatahes tundus 5:30 tol hommikul väga vara. Ristokas aga ärkas esimesena ja asus meile oma spetsialiteeti - praeliha valmistama. Väga maitsev oli.

Anni meil külas

Tsipa enne seitset saime autosse ning asusime teele. Sõita oli ca 300 km ning teist samapalju õhtul tagasi. Tee kulges üllatavalt ladusalt. Teele jäi üks tunnel, mille eripäraks oli ühes suunas liiklemine ja tugev kallak. Samuti tekitas võimsa tunde tunnelile järgnenud serpentiinid ja sealt avanev vaade. 11:30 olime paadisadamas. Oli tunda, et see atraktsioon on taaskord väga pop ning oldi vaeva nähtud, et kogu raha turistidelt kätte saada. Valida oli ca 5 erineva väikelaeva vahel, mis kõik tegid enam-vähem sama sõitu, mõni läks natuke kaugemale, teisel oli rikkalikum söök jne. Hiljem vee peal olles nägime, et liiklusvahenditeks olid sama hästi ka suured kruiisilaevad, helikopterid ja väikelennukid.

Hülged peesitamas

Kruiis oli sama võimas kui kaljud, mida tee peal nägime. Valisime meelega üsna väikese paadi, et mägede suurus tunduks veel määratum. Paadis sai olla nii sees kui väljas (enamus olid siiski väljas) ning pakuti nii sooja teed kui ka suppi. Soe tee kuluks marjaks igati ära, sest üllataval kombel on siin ööd ja hommikupoolikud üsna karged ja jahedad. Tol päeval oli ka päris korralik tuul ning pikkadest pükstest ja soojemast pusast oli ainult hea meel. Ristokas oli loomulikult jälle ilma ühegi pikema kehakatteta ning trotsis vapralt Uus-Meremaa ilma eripärasid.

Tee peal nägime paaril korral hülgeid madalamate kivide peal konutamas, samuti langesid mitmes kohas kaljudelt alla kosed. Paaritunnine paadisõit oli paras ning elamused olid kirkad.

Umbes sama kirkaks kujunes aga ka meie tagasisõit. Nimelt avastasime, et meie bensupaak on üsna tühi ja tahtsime koha peal tankida. Sealne tankla aga tunnistas ainult Uus-Meremaal välja antud kaarte ning meil ei olnud võimalik tankida. Läksime siis kõrvalasuvasse paadisadamasse ning tegime seal järjest erinevate kaptenitega juttu. Saime pika seletamise peale ühe mõnusa ja vastutuleliku noormehe käest 5 liitrit kütust, et sõita kõige lähemal asuvasse tanklasse. Viimane asus külakeses nimega Hollyford ning tankimine oli seal elamus iseenesest. Tegemist oli väidetavalt saare vanima tanklaaparaadiga ning bensiini pumbati sealt käsitsi. Poekese ja tankla omanik oli koheselt kursis, kus asub Eesti ning oli koos meiega uhke, et Eesti on tänapäeval vaba ja iseseisev riik. Koju tagasi jõudsime ca 7 paiku. Tegime mõnusad õhtusöögid ühes paljudest kohalikest pubidest ning läksime oma elamisse tagasi. Õhtul hiljem astus meil ka läbi Anni, kellega koos sai head Uus-Meremaa veini mekitud ning mõnusalt juttu puhutud.

Kosk

Kosk2

Milford Sound

Milford Sound1

Milford Sound2

Milford Sound3

Kaks loodusesõpra

Serpentiinid Milfordi