Norlandia Otta Hotell

... saber eh diferente de sentir. Muitas vezes so entendemos as coisas quando sentimos.<br><br>Mas, como eu ia dizendo, mais uma despedida. Amanha comeco a jornada ate a India. Transporte ate londres, um aviao ate Dubai e outro ate Delhi. So chego la na sexta-feira a noite.<br><br>O clima aqui esta tenso. Muita gente anciosa... nervosa. Eu me incluo ...

Boarding the Hurtigruten ship is the beginning of the real reason that we came to Norway. Chris' Mom and Melanie had always wanted to take the Hurtigruten Norwegian fjords cruise. Chris' Mom had a milestone birthday this year and it was also his parents' 50th wedding anniversary this year, so it seemed like a good occasion for Martha to finally see the fjords. Because of the time of year and the downturn in the travel industry they ...

Von Lom aus ging es hoch in die eisigen Berge von Norwegen. Dort wo der Schnee niemals schmilzt. Ein kleine Gletschertour die zu einem spannenden Ereignis wurde. Der Galdhøppigen mißt ohne Eiskappe 2469 Meter, da wir aber da oben eine Menge Schnee hatten, war er bestimmt hoeher.

Startet fra Florø kl. 1045 med Mondeo'n og Hobby'n. Kjørte til Isane hvor vi kjørte rett ombord i ferga over til Stårheim. Totalsum for doning og Bente ble kr. 192,- Provianterte på REMA 1000 i Stryn. Sneglet oss oppover bakkene til toppen av Strynefjellet, og så bar det utfor bakk. Vi stoppet ikke for vi svingte av til Heimtun Camping i Sør-Fron for overnatting. Pris: 104,- m/strøm. Det var det gratis Internett. Kjørt distanse: 402 km.

... rocks, huge birds... We're lucky today is not rainning, because if not we would have swam in mud. Later we climb to the top of Mount Dalsnibba, the tallest in Norway to see the "Trolls' Trail" (Trollstigen in norwegian). Trollstigen is the most tortuous road of the world. It's directly carved in the mountain's stone and it's really sinuous. It seems as if a drunk architect had designed the road.It's spectacular ...

I decided to take my writing to an advertising-free space, so you can read about my Norwegian experience here: http://cobi.wordpress.com/2007/03/05/no rway-is-amazing/

... mille otsas me laupäeval käisime, pühapäeva hommikul ähvardava vihmapilve sees - ja end ümber keerata ning pilvede ja mägede vahelist keerulist mängu vaadata oli nii ilus! Aga vihma me siiski ei saanud - tea, kas mäed pidasid pilved oma tippude vahel kinni... Pühapäeval olime siis teel Høvringen'i. Peer Gyndi onni kandis oli mingisugune muuseumi-taoline asi, ent pühapäeval oli see kinni... Seetõttu jäigi pisut selgusetuks, millist hoonet täpselt ...

Laupäeva hommikul läksime Rondvassbusse, küsisime, kas saame oma suured seljakotid sinna jätta (minu kott orienteeruvalt 15 kg, T.-il ~20 kg). Ja kui lubati, siis panime mäge vallutama, kaasas vaid liiter vett, veidi krõbistamist, soojemad riided ja vihmakeebid. Valisime lähedalasuva Storrondeni mäe - 2138 m. See oli selle rahvuspargi kõrguselt teine mägi (kõrgem on vaid 50 m kõrgem). Kaarti järgi oleks pidanud edasi-tagasi 4 tundi kuluma ...

... vantsima. Kui me suurelt teelt ära paremale mägedesse väikesele teele keerasime, oli selge, et autosõidust pole nüüd lähemal paaril päeval juttugi - plaanisime rahvusparki pühapäeva õhtuni jääda, matkama - rahvuspargis autod sõita ei tohi. Ja kuigi rahvuspargi piirini oli enam kui 10 km, olime me nii väikese tee valinud, et autosid seal lihtsalt peaaegu ei sõitnudki... Veel samal päeval kõndisime ka rahvuspargis eneses mõned ...

Järgmisel hommikul saime temaga Lillehammerisse (ainus koht, kust saatsin emale-isale koju postkaarti tervituste ja teadetega), kus külastasime suusahüppemäge (ka olümpiamängude jaoks ehitatud) ning simulaatorit. Simulaator on umbes nagu Tivoli atraktsioon - selline akendeta, võib-olla mikrobussi-suurune ja -kujuline asi, milles on istmed ja otsseinas ekraan, millel hakatakse näiteks bobisõitu näitama, ja siis see "putka" liigub täpselt vastavalt ...